Koroonavaktsiin ja loomaaia külastamine

Nimelt meie Matthiasega oleme siis lõpuks vaktsineeritud ja saime mõlemad sama vaktsiini nimega Janssen. Üks süst ja korras. Miks üks, sest see vaktsiin pidi olema tunduvalt kangem ja ka kõrvalmõjud pidid kindlasti ilmnema.

Nii ka oli – Matthias sai oma vaktsiini reedel 28.mai Tondiraba jäähallis ja esimene kõrvalmõju, mis tekkis koheselt oli süstekoha ja käe tuimsus/valu. Kuni õhtuni polnud miskit ning kui magama läksime (kell oli umbes 12-1 öösel), siis tekkisid tal külmavärinad ning kõrge palavik. Mis tähendas seda, et iga poole tunni järel ma katsusin otsaesist, kraadisin ning jälgisin, et midagi hullemaks ei läheks. Võttis ka paracetamoli sisse, et kehv enesetunne veidi paremaks läheks ja saaks magada. Selline magamata olemine kestis umbes varahommikuni ning siis läks härral kõht tühjaks, sõi köögis natuke ja jäi diivanil magama. Kui mina lõpuks lastega ärkasin (kell 7 hommikul) Matthias veel magas ja isegi päris kaua. Ärgates oli tal enam-vähem olla – kerge palavik ja ebamugav peavalu. Tema kõrvalmõjud kestsid laupäeva õhtuni. Pühapäev oli juba täitsa vinks-vonks olla. Süstekoha valu kestis umbes nädal.

Minuga läks ikka väga lihtsalt ja hästi. Sain sama vaktsiini 5.juuni õhtul ka Tondiraba jäähallis ning esimese kõrvalmõjuna oli pisikene valu süstekohas. Võib-olla tekkis vaktsiinist peavalu, kuid ei ole kindel, sest mul oli just eelnev öö kaksikute tõttu mega raske ja kui öö magamata tekib mul alati tugev peavalu. Niisiis peale süstekoha valu mul nagu muud polnudki. Kuna magamatusest ei saanud ma järgneval ööl ka aru kas mul tekkis palavik ja kas mul olid külmavärinad või nägin ma seda unes – ei tea. Aga kindlasti oli mul öö kergem kui Matthiasel. Järgmisel päeval oli endiselt veel veider ebamugav peavalu ning üldine enesetunne oli ikka super hea – ei iivendust, palavikku, värinaid jne. Peavalu vastu võtsin paracetamoli.

Kuna mul oli nii hea olla, siis ei viitsinud ma ilusa, sooja ja päikselise ilmaga kodus istuda ning käisin välja idee minna lastega loomaaeda. Sassudel oli see ju esimene kord ning mõtlesin avada meie pere suvehooaja loomaaia külastusega. Idee meeldis kõigile ning olime kohal juba kella 10 paiku. Tundus mõistlik minna varakult, et siis rahvast vähem (tegelikult ei olnud vähem – ilmselt arvasid nii mõnedki nagu mina) ja ei ole ka kohe nii kuum lageda taeva all liikuda.

Krisi suurim soov oli loomaaias toita linde spetsiaalse linnutoiduga mis kohapealt raha eest saada. Korjasime kodus oma sendid ja mündid kotti ning kohale jõudes sammusime esimese asjana lindude juurde. Meie suureks “halvaks” üllatuseks oli, et toitu polnud ja linde ka mitte. No ilmselgelt tuleks enne loomaaeda minekut lugeda kodulehel olevaid uudiseid ja infot. Linnugripiga seoses olid kõik linnud ära viidud. No jah.. mis seal ikka. Seletasime Krisileära mis toimub ning liikusime edasi. Muidu loomaaed oli nagu loomaaed Tallinnas ikka ainuke asi mis minu jaoks oli seal teistmoodi oli see, et loomi tundus nii vähe puurides. Nagu oleks osad neist saanud haigus ja minema viidud – ja lõvi sai ja suri, ahve oli vähem kui tavaliselt, see loomaaia elu inimeste poolt oli teistmoodi jne. Ehk mulle tundus see lihtsalt niimoodi, sest kogu see koroona aeg maailmas on kogu elu ju pea-peale pööranud. Kõige põnevam olid jääkarud – nemad tegid ikka kenasti oma etteasted rahvale ja see Krisile meeldis. Kaksikute osas nii palju, et kui Kris oli 6 kuune ja Riia loomaaias olime siis magas ta kogu selle aja maha, umbes nii tegid ka kaksikud – vahepeal nad sõid ning vaatasid natuke kuid siis nad taas magasid. Olime seal kokku kuskil 4h ja siis ärkasid Sassud üles ning tekkis juba suurem kisa kuna nad ei soovinud enam kärus olla. Lõppkokkuvõttes oli üks äge päev perega koos ning see kuidas suutsid ka kaksikud hakkama saada oli meie jaoks suureks üllatuseks ja alguses ka hirmuks kas me saame üldse kaua olla.