0
0
Tere tulemast “mitte teretulnud” koroona “jumal teab mis versioonis”. Algas kõik väga kummaliselt ning õnneks, teadaolevalt meiega lähikontaktis olnud inimestest pole haigestunud.
Kõik algas Kristoferist. Pidasime Kristoferi sünnipäeva laupäeval 12.02 lootuses, et keegi kuskilt ei nakka ja hiljem haigeks ei jää, ise olime ilusti veel 2 nädalat kodused et olla terved jne. Sünnipäeva pidamine oli ka meile väga oluline, sest eelmine aasta jäi see kahjuks ära koroona tõttu. Nii me siis saime peo peetud, esmaspäev Kristofer oli veel kodus, kuna soovis sünnipäeva kinkidega mängida ning teisipäeva läks lasteaeda. Õhtul käis poiss veel kenasti jalka trennis ning kui koju tuli õhtul 20:00 aeg ütles, et tal külm ning köhis mõned korrad. Kraadisin ja voilaa 37,7 palavik. Näost kahvatu jne. Kuna kodus olid meil. juba testid olemas ning tegime ühe siis ära. Nii kui riba hakkas jooksma tulid ilusad kaks punast tugevat triipu. Ma hakkasin naerma, kuna ma just olin päeval ühe tuttavaga suheldes öelnud, et meil on vedanud ning loodan et nii ka jääb. Olete ju kuulnud lauset “ära hõiska enne õhtut!” ja minu meelest see pidas väga hästi paika.
Kusjuures samal päeval oli minul juba veidi kahtlane ja ebamugavus kõris ja Matthiasel samuti, kuid ei kiirustanud, sest järgmisel päeval läksime PCR testile. Tulemused neljapäevaks kõigil peale Kristoferi negatiivsed. Minul ja Matthiasel sümptomid tugevnesid ning neljapäeva päeval jäi Saimon palavikku ning oli stabiilselt 37,6 peal. Reedel aga palavik jätkus, tekkis kinnine kole köha ja näha oli et seis kehva, tegime õhtul kiirtesti ning Matthias ja mina samuti. Kuna Saskial sümptomeid polnud siis teda me ei torkinud. Minul ja Matthiasel olid sümptomid juba ikka päris haiguse moodi – minul hääl ikka täitsa ära, kurk paistes aga valus mitte, Matthiasel peavalu, lihasvalu ja mega nohu. Testi tulemus: 2 positiivset 3st. Mina ikka endiselt negatiivne. Mis seal ikka, läksime eluga edasi. Laupäeval tõusis Saskial palavik. Ei hakanud veel torkima kuid arvasime, et kindlasti positiivne. Laupäeva õhtul hilja tekkis mul nohu. Pühapäeval ärgates nina ikka nohune ja päris tugevalt ja muu kõik sama. Mõtlesin, et ok ma teen siis uuesti ja kui nüüd ka ei ole no siis mis see on? mingi uus tüvi mis ei näita ennast?
Ajeee…2 käes! Kuna Saskia palavik oli ikka kõrge, siis Matthias sai perearsti nõuandeliinil meile saatekirjad ning me käisime 11 aeg tegemas. Vastused tulid üllataval kombel õhtul juba digiloosse.
Kokkuvõttes siis, PCR testiga kõik positiivsed…halleluujah. No jah, mis seal ikka. Eks Saskia tervise pärast suurem mure, kuna tal on kaasuv haigus kaasasündinud südamerike, siis peab teda pinksalt jälgima. Hetkel siis proovime ravida end nii nagu saab. Pühapäeva õhtuks on minul ja Matthiase üldine enesetunne hea, aga eks seda jõuetust ja lihasvalu on mõlemal olemas. Eks paistab kuidas edasi need sümptomid on, igapäev on erinev. Esmaspäeval helistan perearstile, et saada raviplaan kaksikute osas ning enda osas samuti.
Lõppkokkuvõttes ütlen, et see haigus on väga veider ning kaval – ta tuleb jumal teab kust kohast sulle külge. Sul võivad sümptomid olla jumal teab kui kaua, aga test on negatiivne või sul on test postitiivne ja sümptomid kestavad 24h nii nagu Kristoferil ja siis oled sa nagu terve inimene. Igapäev on haiguse kulgemine erinev ning minu arust tavaliste viirushaigustega seda niimoodi ei ole. Ühesõnaga, hoitke ennast, peske käsi, kantke maski ja söögi/jooge vitamiine, et tervis oleks tugev!
Average Rating